Siiski ei taotle modernism suulise kõne sarnasust, vaid lihtsalt võitles varasemate keelerituaalide vastu, otsides uut keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem ,,Pilv pükstes" on jõuline ja tundeküllane armastust, loomingut, usku ja maailma ümberkujundamist käsitlev teos, mis kubiseb alltekstidest.
Sartre "Iiveldus" ja Camus "Katk." "Iiveldus" on justkui tegevuseta romaan - mingit kindlat sündmuste ahelat ei ole, vaid raamat kirjeldab hoopis peategelase sisemaailma ja mõtteid ning tundeid. "Katk" iseloomustab inimkäitumist olukorras, kus ühiskondlikud normid ja piirid kaovad, kui inimesed on äärmuslikus olukorras. 22. Nimeta modernistliku luule 5 alaliiki/zanri. Kuidas ja milles need väljenduvad kunstis/kirjanduses? futurism- anarhitslik kirjandusvool.Futuristid eitasid minevikutraditsioone,halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust;lammutati keelesüntaktilised vormid. kubism- konstutiivse selguse taotus,esemelete ja olendidele välise kuju taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Kasutati kolaazitehnikat. Kirjanduses väljendus teoste ülesehitusus. dadaism- sümboliseerib ürgset suhet maailmaga.Vabanemine normidest ja mõistuse kontrollitud teose ülesehitusest. Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu.
Tema uuenduslikkus avaldub eelkõige vokaalmuusikas. Silmapaistvad ka kammerteosed ja lavamuusika. Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja. Ta ei ürita minevikutraditsioone lammutada. Ta kasutab muusika aluseks strukturalismi. Muusikaline semiootika. Ta tegi ka lavateoseid, mis ei ole ei ooper ega ballett, näiteks "opus Number Zoo". Esinejad loomakostüümides. Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile. Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest
annaabi.ee 
