2) dünaamikaanalüüsi millised on olnud muutused ajas; 3) võrdlusanalüüsi kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurentidega (alaliik hälbeanalüüs); 4) struktuurianalüüsi kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis (alaliik koordinatsioonianalüüs); 5) väärtusanalüüs hinnangute andmine, ümberhindamine jne. Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs. Analüüsi infotarbijad Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema
olukorra analüüs kuidas seni on läinud, millised on tulemused; - dünaamikaanalüüs millised on olnud muutused ajas; - võrdlusanalüüs kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurendiga; - struktuurianalüüs kuidas ühed või teised seisundid või tulemused näevad välja kogumis; - väärtusanalüüs hinnangute andmine, ümberhindamine. Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. 22 Analüüsi käigus liigub uurija konkreetselt abstraktsele, keeruliselt üheselt lihtsa ja liigendatuse poole. Näiteks kui uuritakse tööviljakuse perspektiivse planeerimise protsessi, siis jaotatakse see protsess etappideks : möödanik, käesolev ja tulevane etapp. Järgnevalt tuuakse välja, kuidas ning millises suunas ja mahus see protsess