Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta. Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta. Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog. Kasumiaruandele see aga mõju ei avalda. Osta ja kulutusi katta saab ainult reaalse rahaga. Seega saavad rahavoogude aruannet kasutada mitte ainult ettevõtte
eeldustest, kas andmeid on töödeldud nendest eeldustest lähtuvalt ja korrektselt. Audiitor peaks vältima arvamust selle kohta, kas perspektiivsed tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse finantsinfo hindamisel on tähtis eeldus varasemast koostööst audiitori ja firma vahel. Suhteliselt lihtsam on hinnata perspektiivset infot audiitoril, kellel on varasemad koostöökogemused antud firmaga, sest sellega jääb ära mahukas osa tööst minevikuliste näitajatega. Hinnates seda perspektiivset infot peaks tähelepanu pöörama järgmistele asjaoludele: 1. Perspektiivse info ettevalmistanud inimeste oskused ja kogemused 2. Kas firma tagasivaateline info võimaldab loogiliselt sellist arengut nagu juhtkond prognoosib 3. Kas informatsioon, sh lähte ja perspektiivne finantsinfo tugineb seaduste põhimõtetel 4. Kas varasemad perioodid on auditeeritud ja millise tulemusega 5