◦ Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Mis on mentaliteediajalugu? • Peamised lähtekohad: ◦ Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. ◦ Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks minevikuinimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes. ◦ Oluline on uurida kollektiivsed ettekujutusi, jagatud tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms. ◦ Kollektiivseid kujutelmi ehk mentaliteeti saab uurida ka kvantitatiivsete meetoditega, umbes samamoodi nagu majandust ja ühiskonda. (See arusaam oli levinud ennekõike 1960. aastate mitmete prantsuse ajaloolaste töödes.) Mentaliteediajaloo kriitikat
aastate algusest, eeskätt Juri Lotman ja Boriss Uspenski. Varasema huvi muutumatute struktuuride vastu vahetab välja huvi kultuuri dünaamiliste protsesside vastu. Viimane, 25. köide Tartu semiootika sariväljaandest "Töid märgisüsteemide alalt" oli pühendatud teemale "Ajalugu ja semiootika". Juri Lotmani eessõnast nimetatud köitele: "Ajaloo tunnetamine on muutunud semiootiliseks, semiootiline mõtlemine on aga omandanud ajaloolisi jooni." JURI LOTMAN (1922-1993) Minevikuinimeste mõistmine eeldab nende kultuuri tundmist. Inimeste argikäitumist on võimalik käsitleda tekstina, mida saab analüüsida semiootiliste vahenditega Argikäitumine koosneb omaette elementidest, mida saab fikseerida, nagu ka nende elementide vahelisi suhteid. Laias laastus on kaks argikäitumise tüüpi: üks, mis on orienteeritud tekstilisele eeskujule (elu matkib kunsti), teine, mis püüab ise luua uut teksti (kunst matkib elu).
annaabi.ee 
