TÄISMINEVIK (minevikus alanud tegevus jätkub.) olen töötanud ei ole töötanud Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja.
o Lihtminevik ehk imperfekt - väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne teise minevikuhetkega o Täisminevik ehk perfekt - annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu o Enneminevik ehk pluskvamperfekt - kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et eelnevale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast o Üldminevik ehk preteeritum Isik ehk persona • öeldise grammatiline kategooria • Isik on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis o Esimene isik on kõneleja. o Teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub. o Kolmas isik on see, kellest räägitakse. • Isiku väljendamiseks kasutatakse isikulisi asesõnu mina, sina, tema või mitmuses
annaabi.ee 
