rahvusparkide loodus- ja maastikukaitsealadel elavate sipelgate elukeskkonna kaitsel ning soodustamisel. Äärmiselt oluline on hinnata Eestis säilinud metsakuklaste asurkondade seisundit ja inimmõjust tingitud muutuseid. Metsakuklaste seire on aluseks metsakuklase liikide kaitsekorralduskavade väljatöötamiseks. Seiret vajatakse ka kui ennetavat meedet kaitsealuste kuklaseasurkondade säilitamiseks ja pesade ümberasustamiseks lageraie alla minevatelt metsalankidelt, elamukruntidelt ja puhkealadelt. Hoolimata sipelgate väga kõrgest biomassist ja tähtsusest looduses on neid vähe kasutatud keskkonna ja sealhulgas erinevate koosluste bioindikatsioonis. Sipelgad sobivad keskkonna bioindikatsioonis järgmistel põhjustel: - Sipelgad on laia levikuga. Neid leidub peaaegu kõikides maismaakooslustes, kus püsielemendina nad omanad sageli dominantliigi rolli. - Nad on paikse eluviisiga
Töötati välja ümbervallitamise süsteem koos. Tootsis on tehtud ja eksporditud masinaid. Alates 1996 aasta novembrist on Tootsi Turvas eraaktsiaselts. Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY Paikneb tootmisüksustena: Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Harjumaal Turba asulas ja Peningis. Brikettitehas lõpetas tootmise 2011.aasta alguses. RAS Oru. I järk 1964 a. 125000 t/a. Toodab Sirgala karjääride alla minevatelt aladelt. II järk Puhatu baasil 1969. a. 125000 t/a. 1987. a. tootis 34 % projektvõimsusest (suured tulekahjud, sest suured väljakud). Praeguseks ajaks mitmete ebaõnnestunud erastamiste jm tõttu tehas on oma tegevuse lõpetanud. RAS Sangla. 1975. aastal valminud tehases Puhja alevis toodetakse briketti 50000 t/a. Tehases on ka katlamaja auru põhjal, millega varustatakse alevit, ka elektri tootmise võimalus. Kokku oli briketi tootmise võimsust 425 000 t/a. Üheksakümnendate alguses
annaabi.ee 
