Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll oli baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija. Ta sündis 1858.aastal Tallinnas Võrumaalt Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku
neutroni energia. Fritz Strassmanni biograafia Elas 1902 1980 ning oli Saksa keemik. Ta alustas oma keemia uuringud 1920. aastal Hannoveri Tehnikaülikoolis ja sai oma doktorikraadi 1929. Strassmann on töötanud Kaiser Wilhelmi Keemia Instituudis. Otto Hahni biograafia Elas 1879 1968 ning oli Saksa keemik. Ta oli ka Nobeli preemia laureaat. Marburgi Ülikoolis õppis Otto Hahn keemiat ja mineraloogiat. Ta oli viimane Kaiser Wilhelm Seltsi (KWG) president Lisaks oli Hahn veel ka Max Plancki Ühingu (MPG) asutaja. Lisa Meiteri biograafia Elas 1878 1968 ning oli Austria füüsik, kes uuris radioktiivsust ja tuumafüüsikat. Sündis juudi peres kolmanda lapsena. Perekond oli rangelt vastu neiu soovile minna ülikooli. Hoolimata sellest astus ta 1901. aastal Viini Ülikooli, kus hakkas õppima füüsikat.
aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886. aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven Hedinis sügavama huvi vähetuntud Kesk- ja Ida-Aasia vastu. Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma L. J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli
uusimatele avastustele. Viimastel aastatel on Euroopas ESA algatusel ning koostöös Suurbritannia, Soome, Taani ja Rootsi teadlastega korraldatud doktorantidele ja üliõpilastele mõeldud astrobioloogiakursusi ja loengusarju. 2006. aasta algust märkis Lapimaal peetud Euroopa esimene astrobioloogia talvekool, millest võttis osa 15 õppejõudu ja 30 üliõpilast (2 Eestist). Osalejad esindasid eri uurimisvaldkondi: astrofüüsikat, astronoomiat, (mikro)bioloogiat, geokeemiat, geoloogiat, mineraloogiat ja geomikrobioloogiat. Eesti teadlased osalevad aktiivselt nii Universumi, varajase elu kui ka meteoriidikraatrite uuringutes, tehes koostööd NASA ja ESA uurimisprogrammide raames. Need võimalused on tekkinud tänu uurijate mitmekülgsetele teadmistele füüsika, keemia, bioloogia, geoloogia jt. distsipliinide vallas. Et Eesti saaks ka edaspidi uute maailmade avastamisel kaasa rääkida, peaks haridussüsteem senisest rohkem toetama ulatuslikku loodusteaduste õpetamist. Marsi
annaabi.ee 
