nagu mineraliseerumisel. Tänapäeva muldade orgaanilise aine sisaldus ja jagunemine mullas on kujunenud aastatuhandete vältel. Võrreldes erinevate kasvukohtade bioproduktsiooni ja sama alade muldade orgaanilise aine sisaldust, tuleb tõdeda, et orgaanilise aine suured erinevused muldades ei ole tingitud mitte sedavõrd mulda ladestunud surnud orgaanilise aine massi erinevustest, vaid erinevustest orgaanilise aine mineraliseerumises [1 lk 27-33]. 2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast. Valdkond hõlmab Pandivere kõrgustiku ja sellega lõuna pool liituva vooremaastiku. Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja, paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen
Testosteroon toimib tagasisidestuslikult hüpotalamusele, inhibeerides GnRH produktsiooni ja vabanemist. · Östrogeenid (ästradiool E2, östroon E3 ja östriool E1) Toime. Östrogeenidest on bioaktiivseim E2. Östrogeenide toimel arenevad suguelundid, kujunevad sekundaarsed sugutunnused, formeerub menstruaaltsükkel. E2 ja progesterooni koostöö tagab emaka ettevalmistamise implantatsiooniks ja raseduse säilumise. E2 on vajalik ka geenide regulatsioonis ja luude mineraliseerumises ning kõhrede arengus. Sekretsioon. Östradiooli sünteesi lähteühend on kolesterool. Fertiilses eas naistel sünteesitakse E2 peamiselt ovaariumi granuloosrakkudes androgeensete eelühendite aromatiseerimisega. E2 toodab ka kollaskeha, platsenta ja neerupealisekoor. Veres on vaba bioaktiivse E2 osa väike. E2 taset reguleerib raseduse varajases staadiumis ka inimese kooriongonadotropiin hCG, mille toime on analoogiline LH toimele. Lastel ja postmenopausis naistel on