Mõlemad liigid on Austraalias võõrliigid, seega sissetoodud. Eesti kliima on vastuvõetavam kärbseseentele, seega meil leidub rohkem mürgisemaid seeni, mis kahjustavad ja võivad isegi tappa. Kaudsed tegurid, mis võiksid kärbseseeni ohustada on inimtegevus ja loodusmõjud. Kuna enamus kärbseseeni on mürgised, siis inimesed neid korjama ning sööma ei torma, kuigi aetakse neid segi söögiseentega. Metsade mineraliseerimisega hävitatakse kärbseseente seeneniidistik. Osad liigid on Eesti haruldased või korra nähtud, seega tulevikus kui keskkond neile sobilikumaks muutub võib neid veelgi rohkem looduses kohata. Kärbseseeni oleks vaja kaitsta, et pakkuda sügisel inimestele silmailu ja muuta Eesti seeneriiki mitmekesisemaks. 14 Kasutatud kirjandus Amanita mushrooms. http://www.amanitaceae.org (2012) Birkfeld, Alfred 1954. Pilze in der Heilkunde. Wittenberg
jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutataval maal võib kasutada ainult töödeldud reoveesetet. Reoveesete on töödeldud, kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud (aeroobse või anaeroobne stabiliseerimise, kompostimise, keemilise või termilise töötlemise või settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimisega või muul viisil). Omapuhastis piirdub settekäitlus septiku perioodilise puhastamisega. Kohapeal võib sette kompostida või lubjaga stabiliseerida, et see ei haiseks. Maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on reoveesette kasutamine keelatud. Reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel on keelatud maa-aladel: · kus mulla pH 5; · mis on liigniisked või üleujutatavad; · mis on külmunud või lumega kaetud
annaabi.ee 
