nimetatakse bakterplanktoniks ehk hõljumiks. Kõik põhilised aineringed: süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, väävli- ja rauaringe saavad toimuda vaid bakterite vahendusel. Võrtsjärves elavad peamiselt hapnikku vajavad ning tarbivad aeroobsed bakterid. Nad on enamasti heterotroofsed organismid, kes saavad vajaliku süsiniku ja energia vees lahustunud orgaanilistest ühenditest. Ainevahetuse käigus muudavad bakterid orgaanilised ühendid ka vetikatele kättesaadavaks, viies need mineraalsesse vormi. Samas vajavad bakterid mineraaltoitaineid ka ise, et kasvada ja areneda. Mõningatel juhtudel võivad vetikad ja bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise toiduks algloomadele ja zooplankteritele ning sel viisil toimub olulise osa orgaanilise aine tagasitoomine veekogu toiduahelasse. Bakterid moodustavadki koos vetikate ja taimedega toidupüramiidi aluse ning ülejäänud veeökosüsteemis elavad organismid tarvitavad kas
See on monokliimaksi teooria. Eestis on koosluseks peetud kuuse-segametsa, välja arvatud liivaluiteid, kus kasvavad männid. Lisaks ka kõrgsoo ehk raba. Kliimaks – kliimale omase suktsessiooni lõppstaadium. Kui kliima ei muutu. SOODE SUKTSESSIOON. Soo areneb mitmes faasis, tihti madalate veekogude kinnikasvamisel. 1. MADALSOO Taimede juures ulatuvad mineraalsesse mulda. Lagundajad ei saa seisvas keskkonnas hakkama, sest seisvas vees on hapniku defitsiit. Anaeroobsed ei saa kunagi lõpuni lagundatud – hakkab tekkima turvas. Turvas koosneb lagundamata taimejäänustest, ehk peamiselt on seal süsinikku, lämmastikku ja fosforit pole. Väga toitainetevaene.
annaabi.ee 
