..............................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid..................................................................................13 7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine................................................................ 14 8. happevihmad.................................................................................................................. 15 kokkuvõte..........................................................................................................................17
tähendas, et rahvusvaheline poliitiline õhkkond pakkus vähe valikuid ja alternatiivse. Ka Aafrika jagunes ideoloogilisetesse mõjusfääridesse. Ideoloogiline polariseerumine ei soodustanud ka Aafrika ühtset kujunemist. Üleminek kolonialismilt iseseisvusele märkis konfliktide arvu suurenemist, Aafrika jaoks eriti 1960. aastad. Külm sõda soodustas igasuguste nukuvalitsuste ja militaarrežiimide tekkimist. Sõda hoidis Aafrikas kuumana strateegiliselt tähtsad mineraalressurssid (uraan, koobalt, nafta jms). NSV Liidu plaan oli jätta Lääs ilma strateegilistest ressurssidest: naftast Pärsia lahes ning mineraalressurssideset Kesk- ja Lõuna- Aafrikas. Nendeni pääsemiseks oli aga soodasim tee teha lepinguid noorte riikidega. Nende eesmärgid ja võitlused tekitasid nt Kongo kriisi või verise Angola sõja. Üleolekuolukorda muutus Suessi kriis 1956. a, mis oli pöördepunktiks nii Prantsusmaa kui Inglismaa ja nende impeeriumite ajaloos, kui ka suhetes USA-ga. Kongo
annaabi.ee 
