23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest
pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügonideks. 2. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes
Krüoturbatsioon on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld külmub alt ja pinnalt ja lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Nii mattub õhuke mullakiht mineraalsetete alla. Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine
Keemiline koostis sõltub mineraloogilisest koostisest (Ca, Mg, K, P, Fe, Al, jne hulk), aga ka orgaanilise aine sisaldusest (C, N, S, P jne hulk). Mida rohkem on sekundaarseid mineraale, seda rikkalikum on mulla keemiline koostis. Kvartsirikastes muldades on ülekaalus räni, paljud väga vajalikud elemendid puuduvad või neid on väga vähe. Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis näitab, millise suurusega mineraalosadest on mullamass üles ehitatud. Mehaanilisest koostisest sõltub mulle keemiline (mineraalne) potentsiaal ja taimede toitereziim, mulla füüsikaline seisund ja tehnoloogilised omadused. Mida peenemad mullaosad, seda rikkalikum on keemiline koostis, sest seal valitsevad sekundaarsed mineraalid (ibe, peen ja keskmine tolm). Kivid, kruus ja liiv ei suuda taimedele vajalikus koguses vett kinni hoida ja säilitada. Ibe ja tolm hoiavad vett kinni, kuid on oma tiheda lasuvuse tõttu halvasti õhustatud
annaabi.ee 
