veekogu kaldavööndit soo- ja veetaimed, mille surnud osadest mood turbakiht. Madalaveelistes ja lamedakaldalistes järvedes toimub kinnikasvamine tavaliselt kogu kaldavööndil järve põhjast pinna poole, sügavatel ja järskude kallastega järvedel algab aga kinnikasvamine õõtsikuna tavaliselt järve tuulevaiksemal kaldal ja veepinnalt põhja poole. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla pikkaajaline leetumine ja gleistumine. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk.
Kuhjevormid: Moreentasandik Moreenkünkad Moodustavad Otepää ja Haanja kõrgustiku künkliku reljeefi. Otsamoreenid Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oosid Tapa-Pikasaare. Mõhnad Illuka, Mustoja Jääjärvetekkelisedmõhnad Sandur Voorted 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine – põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaad on soostunud meil ka mulla arengu tagajärjel. Muldade pikaajaline leetumine ja gleistumine on põhjustanud vettpidava mullakihi ja liigniiskuse teket, mis on loonud eeltingimused niiskuslembestentaimede levikuks ja turba settimiseks. Mulla loodusliku arengu tagajärjel kujuneb soostunud leetmuld ja soostunud kamarmuld aja jooksul soomullaks, soostunud mineraalmaa sooks. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood
Atsidotroofsed järved erinevad düstroofsetest suurema fütoplanktoni biomassi ja klorofülli hulga poolest. Düstroofsed järved on enamasti rabades asuvad veekogud. Tekkelt jaotatakse nad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed rabajärved on jäänukid soonõos laiunud suurematest veekogudest, mille pind on raba arenedes vähenenud(sügavad järved). Selle tulemusena on praegune järv jäänud raba keskele või surutud selle servas vastu mineraalmaad. Sekundaarsed rabajärved on tekkinud raba arengu hilisemas faasis, kas laugaste liitumise teel või lasundiliste vooluteede väljumisel raba pinnale(madalad järved). Orgaanilise aine sisaldus tunduvalt väiksem ning vesi ka heledam. Vesi on samuti pehme ja happelise reaktsiooniga. Üldjuhul on nad madalad ja hüpolimnion puudub. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Düstroofsed järved on äärmiselt elustikuvaesed.
"31 Maatule kustutamine ,,Maatule kustutamine erineb kardinaalselt võitlusest pinnatule või ladvatulega. Enamikel juhtudel võiks seda pigem lugeda pinna- või ladvatulele järgnevaks järelkustutuseks. Tuli levib maa sees aeglaselt, paarikümnest sentimeetrist mõne meetrini ööpäevas, andes aega töid rahulikult planeerida ja korraldada. Mõnel juhul võib isegi kerkida küsimus maatule kustutamise majanduslikust põhjendatusest. Kui näiteks keset juba ülepõlenud ja kustutatud mineraalmaad on süttinud ka mingi turbapinnasega ala, võiks selle enamikel juhtudel jätta omapead põlema ja suuremaid vihmasid ootama. Päevi või isegi nädalaid kestvat vee pumpamist või vedamist ammu lokaliseeritud tulekahju südamesse võib mõnel juhul klassifitseerida isegi raha raiskamiseks. 31 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 164-165. Teine asi on maatulega, mis ohustab ümbruskonda. Kustutamata ei saa jätta turbamaale tehtud ja põlema jäetud lõkkeid
annaabi.ee 
