Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse arvestamine on oluline nii mineraalide määramisel kui ka nende tekkeloo väljaselgitamisel. 2) Mineraalile langevast valgusvoost peegeldub osa tagasi. Mida sieldam on peegeldav pind seda täielikum on peegeldumine. Peegeldunud valgus annab mineraalile läike. 3) Mineraali kõvaduse all mõistetakse ta võimet vastu panna temasse tungivale kehale või kriimustamisele mingi terava esemega. 4) Mineraali tihedus sõltub tema struktuurist, samuti keemilistest koostisest. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.)
Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist sõltumata analüüsisid strontsianiiti veel inglise keemik T.C.Hope ja kuulus saksa õpetalne Martin Klaproth, kes mõlemad jõudsid veendumusele, et mineraalis on "metallimulda", milles peilis barüüt, milles Sr on lisandelemendiks. Hope soovitas uut elementi nimetada stroniidiks. Omadused Nagu meie kõige targem Vikipeedia ütleb, on strontsium hõbevalge kaltsiumist pehmem
karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne. Kõige levinum mineraal on kvarts
koostise ja ehitusega ning iseseisva lasumusvormina esinevaid kivimeid käsitletakse kivimtüüpidena, millel on kindlad nimetused, näiteks liivakivi, graniit ja lubjakivi. Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi. Ainult ühe mineraali kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite füüsikalised omadused tihedus, kõvadus, värvus, soojusjuhtivus, sulamistemperatuur langevad ligilähedaselt kokku neid moodustava mineraali omadustega. (1) Kuna kivimid on enamasti polümineraalsed agregaadid, siis sõltuvad nende
¤poolmetalse läikega m-d. ¤metalse läikega m-d. Kui mineraali murdepind pole ideaalselt tasane, siis läige tuhmub ja pind muutub rasvaläikeliseks, kui ebatasasused pinnal on veelgi suuremad, tekib vahaläige. Kui m-li pind on mikropoorne hajub sellele langev valgus täielikult ja pind on tuhmi läikega. Paralleelikiulise ehitusega mineraalide pind on sageli siidiläikeline. Läbipaistvatel, kihilise kristallstruktuuriga mineraalidel on enamasti pärlmutriläige. Lõhenevus. Kui mineraalile mõjub välisjõud, mis ületab tema osakeste liitumisvõime, siis mineraal lõheneb läikiva pinnaga plaadikesteks. Lõhenevuspinnad on enamasti paralleelsed kristallitahkudega, vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus: ¤ülitäiuslik ¤täiuslik ¤keskmine ¤ebatäiuslik Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud:
annaabi.ee 
