nädalateni. Milliseid abinõusid rakendatakse, et vulkaanipurskel oleks võimalikult vähe katastroofilisi tagajärgi? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehtavate vaatluste järgi saab umbkaudselt teada selle purske aja. Inimesed evakueeritakse nendest piirkondadest Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu. Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe, kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning
Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel. Eraldi on tähistatud ka pikem rada, 5,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja. Samune rabalõik on tähistatud sinise markeeringuga puudel. Raja ääres on puhke-
rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest ja keemilistest omadustest (vees lahustunud toitainete sisaldus). Hapnikuvaegus ja süsihappegaasi üliküllus mõjub puude kasvule pärssivalt. Mida vähem liikuv on vesi, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Turba õhustatavuse suurenemine, mis kaasneb soode kuivendamisel, tõstab soodes oluliselt mullaviljakust (Valk 2005: 83, 84). Paljud uurijad on täheldanud mineraalainesisalduse muutust vegetatsiooniperioodi jooksul: see on väiksem kevadise suurvee ajal ning kasvab pidevalt suve jooksul. Põhjuseks on: bioloogiliste protsesside aktiviseerumine ja aurumine, mis tõstab soovees ioonide kontsentratsiooni. Soovee tasemest kõrgemal toimub intensiivne orgaanilise aine kuhjumine, mineraalained jäävad turbasse, kust sademed need infiltreerumisel välja uhuvad ning ioonisisaldus soovees kasvab. Seetõttu suurenebki suvel vegetatsiooniperioodi
annaabi.ee 
