rohkem - kaeras, hirsis, riisis hemitselluloose palju odras, kaeras Vitamiinid ja mineraalained Vitamiine enim idus (vitamiin E) ja aleuroonkihis: palju B-rühma vitamiine: niatsiini, tiamiini, riboflaviini ja foolhapet Mineraalained põhiliselt terise kestades, aleuroonkihis, enim kaeras, hirsis, riisis Jahutüübid 6 tüüpi - tähistatakse numbritega T-405, T-550, T-812,T-1050, T-1600, T-1700. Nisujahu T-405 – (püülijahu) eemaldatakse viljatera kogu kest, aleuroonkiht ja idu. Mineraalainesisaldus on alla 0,5%. Valge peenike jahu, kõige paremate küpsetusomadustega. Nisujahu T-550 – (püülijahu) heade küpsetusomadustega valge, kreemika varjundiga jahu. Nisujahu T-812 – (ka I sordi jahu) pisut jämedama jahvatusega, värvuselt valge, kollaka varjundiga jahu, kerkib hästi. Nisujahu T-1050 – (kroovjahu, nn sepikujahu) tumedam kollakas jahu, mis kerkib hästi ja sisaldab rohkem mineraalaineid ja B-rühma vitamiine kui eelmised jahud.
Retsepti järgi: - tera- ja seemneleivad väh 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ja jämeduses. - lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm - koorikleivad õhukesed, pikisuunas lõigatud tooted 8. Jahu kvaliteet Organoleptilised näitajad on lõhn, maitse ja värvus; Füüsikalis- keemiliste näitajate alla kuuluvad kleepvalk, niiskusesisaldus, happesus, mineraalainesisaldus ehk tuhasus, metallilisandite sisaldus, jahvatuse jämedus, kahjulikku lisandite olemasolu ja langemisarv. 9. Pärm, selle liigid ja kasutamise eesmärk Pärmseened tekitavad käärimist, lõhustades suhkrut alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pagaritööstuses kasutatakse põhiliselt presspärmi ja kuivpärmi, vähem vedelpärmi. Presspärm valm. suhkrutööstuse jäägist melassist (vajalikud N-ühendid pärmi kasvuks). Omadused: värvus koorekohvitaoline, olekult tahke, kergelt murduv ja
see on väiksem kevadise suurvee ajal ning kasvab pidevalt suve jooksul. Põhjuseks on: bioloogiliste protsesside aktiviseerumine ja aurumine, mis tõstab soovees ioonide kontsentratsiooni. Soovee tasemest kõrgemal toimub intensiivne orgaanilise aine kuhjumine, mineraalained jäävad turbasse, kust sademed need infiltreerumisel välja uhuvad ning ioonisisaldus soovees kasvab. Seetõttu suurenebki suvel vegetatsiooniperioodi lõpuks soovees lahustunud mineraalainesisaldus märgatavalt (Kink et al 1998: 23). 16 1.3.2. Õhusaaste mõju taimestikule Õhu kvaliteedi halvenemine kahjustab kogu elustikku (Maasikmets 2004: 33). Eeskätt aga pööratakse tähelepanu puudele, mida peetakse keskkonna tundlikumaiks indikaatoriteks. Puud on kõige sobivamad keskkonna alaste muutustes hindamiseks. Neil on parim kontakt atmosfääriga ja tänu sellele filtreerivad nad ümbruses liikuvaid õhumasse teistest taimedest
annaabi.ee 
