Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad & mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld & edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese & happelise vee puhul soostunud leetmult & edasisel soostumisel rabamuld. mullatekketingimusi ja -protsesse tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
Taimkatte järgi eristatakse rohusoid (nt tarnasoo), põõsasoid (nt porsasoo), puissoid (peamiselt puisraba, kus kasvab harvalt kiduraid mände) ja soometsi e metsastunud soid (nt lodu). Kõdusoo on kuivendatud soo. Jääksoo on ärakasutatud turbasoo. Soostumine - liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on
annaabi.ee 
