2)Sademed(moodustuvad lahused).Eriti intensiivne on see palavas ja niiskes kliima. 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima - Kliimast sõltub murenemisprotsesside kiirus. Kui on vihmane kliima, siis laskuvad lahustumisvõimelised elemendid sügavamale maapinnasesse. b. Lähtekivim - Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis määrab ära mulla füüsikalised omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus?
rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad omakorda mullast toiteelemente ja vett. Loomad rajavad käike ja segavad mulda. Organismide eritised
annaabi.ee 
