„Ela nagu elaks ürgajal“, porises ta veel tükk aega hiljem. Seevastu Jaan on leppiv ja võib ka kohati öelda, et isegi alandlik Margiti kõrval. Samas kuuletub Margit oma emale, sest just sellepärast nad vanatädile küllamineku ette võtavadki. Margit on juba ette pessimistlikult meelestatud: „… süüa päris kindlasti ei saa. Kui midagi üldse pakutakse, siis ainult kõdunenud küpsiseid ja halvaks läinud assortiikomme“. Jaan ootab minekult natukenegi positiivset, sest tal on oma vanaonu üheksakümne viienda sünnipäevapeo mälestused head, kohati isegi lõbusad, sest vanaonu oli naistega nalja visanud ning tantsulegi mõelnud. Nüüd lootis Jaan, et ehk saab korralikult süüa ja veidi napsigi antakse. Margiti vanatädi on väga jutukas ega lase kellelgi vahele rääkida; ilmselt vanadusest tulid tal ka vastavad jututeemad, mis ei olnud just kõige reaalsemad (kuigi see lugu isegi ei olnud realistlik). Samas on teada, et
eriti ei paista, kui puudelt langevad lehed. Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti. Kask on tehtud elusolendiks - tal on tunded. Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev). See on nukker ja rahulik romantiline luuletus. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletuses esineb isikustamist, epiteete ja võrdlusi. Kõige enam leidub luuletuses epiteete ja isikustamist. Luuletuses ,,Kuldne sügis" ületas Raud nii sügavuti minekult kui ka kunstimeisterlikkuselt varasemad saavutused. Valguse ja varju sümboolikas, puhta südametunnistuse motiivi arenduses on samaaegu isikliku ja ühiskondliku katarsise tunnet. Otse trotslik on Raud avara diapasooniga hilisluules väljenduv usk elu vääramatusse edasiminekusse. 6 Luuletuses ,,Maa kasvab" on tähtsal kohal tema taidurlikul sõnastusel, luules on
annaabi.ee 
