Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses
sajandist. Vene eepos meenutab mitmes suhtes samaaegseid Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal on sõjameheau ja patriotismi rõhutamine, sündmusi ja nendes osalejaid hüperboliseeritakse ehk liialdatakse. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutlikku meelt ja üksinda sõjakäigule minegut, kuna kaotusega tõi vürst Venemaale suurt kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Väärtuslikud on autori kõrvalpõiked põhisüzeest: ta tutvustab vürstisuguvõsasid, annab sündmustele hinnanguid, ennustab Venemaa saatust, kutsub üles ühinema. Teoses kajastub igatsus Venemaa ühtsuse järele. Teisalt esindab ,,Lugu Igori sõjaretkest" hääbuvat suulist malevaeepost. Tekstis
annaabi.ee 
