H. Talviku esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. Kirjandusavalikkuse tähelepanu köitis selle uudne sümbolismist ja ekspressionismist kantud ainestik, mis ulatub traagilistest kaduvuse- ja meeleheiteelamustest hingepuhtuse igatsuseni. Kõrvuti olemisprobleemidega kujutab luuletaja ka boheemitsevat ulaelu, kasutab tõsistest asjadest rääkides võllahuumorit. Seejuures on Talviku värss lakooniliselt tihe ja sugestiivne, mõttekäigud puänteeritud. Luulekogu individualism ja minaelamused vastandusid varasemale elulähedusliikumisele kirjanduses. 1937. aastal ilmus H. Talviku teine luulekogu "Kohtupäev". Selles arendas ta oma luulelaadi täiuseni. "Kohtupäeva" luuletused on riimileidlikud, sõnakasutus sisendusjõuline, värss epigrammiliselt lööv, teemad aktuaalsed. Luuletaja käsitleb elu sageli selle pahupidisuses, otsib ideaale inimese ja ühiskonna vastuolude kaudu. Ta ründab dogmasid ja nurinähtusi (näit fasism).
H. Talviku esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. Kirjandusavalikkuse tähelepanu köitis selle uudne sümbolismist ja ekspressionismist kantud ainestik, mis ulatub traagilistest kaduvuse- ja meeleheiteelamustest hingepuhtuse igatsuseni. Kõrvuti olemisprobleemidega kujutab luuletaja ka boheemitsevat ulaelu, kasutab tõsistest asjadest rääkides võllahuumorit. Seejuures on Talviku värss lakooniliselt tihe ja sugestiivne, mõttekäigud puänteeritud. Luulekogu individualism ja minaelamused vastandusid varasemale elulähedusliikumisele kirjanduses. 16 1937. aastal ilmus H. Talviku teine luulekogu "Kohtupäev". Selles arendas ta oma luulelaadi täiuseni. "Kohtupäeva" luuletused on riimileidlikud, sõnakasutus sisendusjõuline, värss epigrammiliselt lööv, teemad aktuaalsed