Soome murretele lähedase ehituse. (Rätsep 2002: 16) Olulisimateks hääliku-uuendusteks olid näiteks kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, pikkade vokaalide lühenemine järgsilpides, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. (Rätsep 2002: 16-19) Tähtsaimad uuendused Eesti ala murrete häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Näiteks tõid täishäälikukaod juurde ohtrasti mimtesuguseid konsonanttüvelisi vorme, nii et kogu süsteem lakkas toimimast ja selle asemele tekkis aja jooksul hoopis keerulise muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus – sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis
Erinevalt lätlastest ja soomlasest kuningriiki ei tahetud. Ka demokraatial ei paistnud alternatiivi olevat, kuid see ainult paistis nii. Demokraatia mõiste ei olnud jõudnud piisavalt juuri ajada, vastasel juhul poleks 1930. aastate kriisi ajal sellest nii kaugele mindud. Demokraatia pigem sõnades ilus unistus ja eesmärk, sügavamat tunnetust eesti rahva laiemates kihtides polnud. Veelgi keerulisem oli lugu parlamentarism, vabadussõja aastatel toimus selles osas mimtesuguseid kõikumisi. Võimude lahusus ja valitsuse poliitiline vastutus parlamendi ees need kaks parlamentarismi põhiprintsiibid, mis kujunesid 1917. välja justkui iseenesest. 1917? Maanõukogu valis Maavalitsuse. Maanõukogu jätkas, AV (täidesaatev) oli tulnud Maavalitsuse asemele. 1918 hakkasid võimude lahusust puudutavad piirid hägustuma. Veebruari alguses 1919 taheti Maanõukogu valimisi. 1917 valitud Maanõukogu koosseis ei vasta uuenenud oludele
annaabi.ee 
