K. Selected Studies of the Principle of Relative Frequencies of Language. Cambridge, 1932). 1929.a.avaldas Henry E.Bliss oma töö teadmiste organiseerimisest The Organization of Knowledge and the System of Science , mis oli ettevalmistus tema liigitussüsteemi (fasettliigitus) väljaarendamiseks. Kõik nad tegelesid teadusinformatsiooni küsimustega: igaüks omal moel. 9. Milles seisneb V.Bushi artikli ,,As We May Think" olulisus infoteaduse seisukohalt? Seda artiklit on mimetatud ka `infoteaduse manifestiks`, kuigi autor pole seda ise niimoodi määratlenud. S. Herner valis selle artikli oma 1984.a. ilmunud `Infoteaduse lühiajaloos`infoteaduse alguspunktiks. Herner väitis, et Bush pööras esimesena tähelepanu informatsiooni rollile uurimis ja arendustöös ning osutas infoplahvatuse probleemile. Buschi artiklit seostatakse ka hüpertekstsüsteemi ideega 10. Millised infotöötluse, talletamise ja otsingu tehnoloogiad olid kasutusel 20.sajandi I poolel?
Nende ravimite kõrvalmõjude ilmnedes võib somaatiliste haiguste olemasolul ravida müanseriiniga. Enesetapukalduvustega vanurile peab igal vastuvõtul määrama ravimeid järgmise vastuvõtuni. Antidepressantide mõju ilmneb 3 6 nädalase raviaja järel. Kui siis ei ole positiivset tulemust, tuleb ravim välja vahetada. Paranemise järel tuleb ravi jätkata paar nädalat. Kui depressioon seejärel ilmneb, tuleb mimetatud ravimit profülaktika mõttes tarvitada mitu aastat. Masendunud vanuri ravimisel peab arst tegema koostööd perega ja vanurit ümbritsevate inimestega, samuti sotsiaaltöötajaga. Enesetapumõtetega vanurid, aga ka kõik need vanurid, kelle diagnoosi ja ravi üldarst ei suuda määrata, tuleb suunata psühhiaatrilisele ravile. Iatrogenees Tänapäeva geriaatrias on iatrogeensed lisakahjustused muutunud märkimisväärseks probleemiks.