· Iseloomulikud Põhja- ja Lääne-Eestile Leostunud ja leetjad liiv-savimullad · Peamiselt Kesk-Eestis · Eesti parimad mullad · Parasniisked ja gelistunud · Keskmise huumusesisaldusega · Suure huumusevaruga, neturaalsed või nõrgalt happelised · Hea struktuuriga ja taimekasvuks sobiva profiili ehitusega · Valitsevateks liivsavimullad Leede- ja leetunud liivsavimullad Leedemullad · Kujunenud toitainetevaestel, mimesuguse veereziimiga · Tavaliselt tüsedatel, tugevasti happelistel liivadel · Iseloomulik huumushorisondi puudumine ja metsakõduhorisondi olemasolu · Veereziim ulatub väga kuivast gleistununi · Tüüpilised metsamullad Leetunud liivmullad · Asuvad toitaineterikkamal lähtekivimil · Huumushorisont olemas, kuid huumusvaene · Kergelt haritavad, soojad, madala viljakusega · Metsadena viljakamad Näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad
keskonnatingimuste ja neile vastavate enamlevinud taimkatte puhul. Vegetatsiooni ehk taimkatte kujunemise alused: Kliima (muutused) Reljeef Mullastik Inimtegevus Potentsiaalne taimkate: kujuneks ilma inimese vahelesegamiseta ja vastab klimaatilistele ning edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues. Aktuaalne taimkate – tänapäevane tegelik taimkate (mosaiik – erinevate keskkonnaoludega kombineeruvad eri aegadest pärinevad mimesuguse intensiivsusega ja mitut laadi inimtegevuse jäetud jäljed) Taimeliigi/taimekoosluse harulduse põhjused: Reliktsed ehk jäänukid eelmistest kliimaperioodidest Paiknevad levila piiril Kujunevad liigid ja endeemid Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) – maakasutus on kõige tähtsam. On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased Ülekasutamine ressursina
annaabi.ee 
