Teose aines pärineb algselt küll saksa XVI sajandi lõpu rahvaraamatust „Lugu doktor Johann Faustist“, kuid tunduvalt tähtsam oli Goethe inglise renessansidramaturgi C. Marlowe uudne lähenemine Fausti-loole näidendis „Doktor Fausti traagiline lugu“. Üldisi tõukeid inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema arendamisel sai Goethe nii antiiksest tragöödiast kui ka Dantelt, Shakespeare`ilt, Calderónilt ja Miltonilt. Pöördudes aga just Saksamaalt pärineva legendi juurde, lõi Goethe „Faustis“ ühtlasi sügavalt rahvusliku suurteose. 3. Teos ei mahu hästi žanripiiridesse. Miks? Kunstiline omapära. „Faust“ ei mahu päriselt näidendi žanripiiridesse. Teose mahukus ja eriliti keeruline II osa – hoolimata selle klassikalisest jaotusest viide vaatusse – teevad teose lavastatavuse õige küsitavaks. Goethe teos on kirjutatud tragöödia vormis, kuigi ta ületab kaugelt teatrilava
sõltumatu kunstnik ja poeet, ehe romantik, inspiratsioon Piiblist ja seesmistest häältest ning piltidest, originaalsed kujundid, tehnika ja sümbolid, spirituaalsus ja maagia, raskesti mõistetav, eluajal eirati (,,Muistsed ajad"1794, ,,Punane draakon ja päikesega riietatud naine" 1805); Heinrich Füssli / Henry Fuseli (sveits/ingl) 1741-1825 päritolult sveitslane, ekstsentrik, inspiratsioon Michelangelolt, Shakespeare´ilt ja Miltonilt, dramaatiline tõlgendaja, näoilmed ja kehakeel ülepakutud, lemmikteemasid luupainajad, maalitehnika puudulik mitmed tööd hävinud, joonistused imelised (,,Luupainaja"1781 ja 1791); Joseph Mallord William Turner (ingl) 1775-1851 esmaklassiline romantiline maastiku- ja meremaalija, töödes kujutab oskuslikult loodusnähtusi muutumises, neis avaldub ka tema teadusehuvi ja isiklik sügav suhe loodusesse, inspiratsioon eri