Selleks, et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha jaamas ühendus liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse jaamast. Liin peab minema telefoni, et see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem ning kindlam heli kvaliteet on. Kuna signaal levib läbi kaabli, siis viiteaeg on millisekunditest sekunditeni, kuna süsteem toimib vaseliini peal. Otseselt andureid ning täitureid liinil ega jaamas ei ole, ainukene monitoorimisvahend on jaamas asuv enda arvuti, mida saab lihtsalt kontrollimas käia, ega see kahjustusi pole saanud ning vajadusel mingi teatud aja möödudes (s. o. aastates) arvutile uuendusi jaamas teha. Küsimuste vastused: 1. Tegemist on sardsüsteemiga, sest telefonijaam on mõeldud kõigest ühe
Teooria: Luminesents: on olek, kus valguse emissioon ei tulene soojusest. Tavaliselt tuleneb see keemilistest reaktsioonidest, elektrilisest energiast või kristalli stressist. Luminesentsil on mitmeid liike: keemilineluminestenst, fotoluminestenst, mehhanoluminestenst jne. Fotoluminesents jaguneb kaheks: fluoresents ja fosforesents. Fluoresents tuleneb, singlett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: nanosekundid). Fosforesents tuleneb triplett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: millisekunditest kuni tunnini). Absorptsioon: ehk neeldumine. On protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Emisioon ehk kiirgus: elektronide langemine ergastatud olekust tavaolekusse, mille tulemusena eraldub valgus. Stokesi reegel: normaalolekus paiknevad elektronid madalaimal võnkenivool. Kui süsteem (molekul/aatom) neelab footoni, saab süsteem energiat ja siseneb ergastatud olekusse. Ergastatud olek ei ole molekuli
annaabi.ee 
