See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus,ta kajastab sõnades ja numbrites seda,milliseis võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab.Eesmärkide seadmine mida organisatsioon püüab saavutada,nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu.põhieesmärk-omaniku heaolu maksimeerimine.peab olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perpektiivis.Täiendavad eesmärgid turuosa suurendamine,innovatsioon,tootlikkuse tõstmine,füüsiliste ja finantsressursside
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te
Kui Gauss 1795.a. Collegium Carolinium`ist lahkus, et astuda Göttingeni ülikooli, polnud ta ikka veel päris kindlalt otsustanud, kas pühendada oma elu matemaatikale või filosoofiale. Otsus matemaatika kasuks langes 29.märtsi hommikul 1796.a.,sest sel päeval tegi ta olulise avalduse. Tegemist oli ülitähtsa seose leidmisega. Gauss oli lahendanud probleemi, mis oli püstitatud enam kui kahe tuhande aasta eest, kuid polnud veel lõplikku vastust saanud. Noormees näitas, milliseis korrapäraseid hulknurki oli võimalik konstrueerida sirkli ja joonlauaga. Arvutusele järgneval päeval hakkas Gauss pidama teaduslikku päevikut, mis on üks väärtuslikumaid dokumente matemaatika ajaloos. Päevik sai teadusele kättesaadavaks alles 1898.a. Ta sisaldab 146 äärmiselt lühikest märget avastustest või arvutustulemustest, millist viimane kannab kuupäeva 9.juuli 1814. kaugeltki mitte kõik viljakal perioodil 1796-1814 loodud avastusi pole kirja pandud
aga Platon nimetab “meenutumiseks”. Matemaatikas ei seisa seega “õppimine” ja tõdede “kaasasündinud omandamine” kaugeltki mitte vastuolus teineteisega. Kogu küsimuse sead on järelikult vale: “õpitav” ongi üksnes see, mis kui ürgomane teadmine meie hinges juba olemas on seetõttu ei ole ka “õppimine” midagi muud kui “anamnesis”. Kehtib see matemaatikas, siis peab see kehtima ka eetikas: siingi on voorused mingid kaasasündinud antused, milliseis on vaja vaid teadlikuks saada. Ütleksime seda täpsemalt, tänapäevase filosoofia keeles väljendatult: voorused on inimese kõlbelise teadvuse igikehtivad sisud – idee, mis teadvusse tõustes ning teadmiseks saades on teostatavad, seega “aprioorsed” antused. Just see on platonistliku eetika alussambaks – kuigi Platon ise vaevalt kõiki sellega seostuvaid probleeme nägi. Nii platonistlikus kui ka igas teises
annaabi.ee 
