Tunnusjoonte saami- seks võtta üles 15…20 punkti, posistori tunnusjoone käänupunktis võtta punkte tihe- damalt, et saada suuremat täpsust. Termistori vajaliku lõpptemperatuuri saavutamisel (selle annab juhendaja) võtta termistor termostaadist välja ning võtta üles tunnusjoon R f ( t ) , milleks fikseerida termistori takistus iga 10 sekundi tagant (ca 4 min jooksul), kuni see enam muutu. Mõõtmistulemused kanda tabelisse ja kujundada sõltuvus R f ( t ) millimeetripaberil. Mõõta ruumi temperatuur (soojenemise algtemperatuur) 0 . Posistori soojendamist jätkata termostaadis vastavalt eespool esitatud tingimus- tele, posistori jahtumistunnusjoont üles võtta ei saa, kuna tema tööpiirkond on väga kitsas. Sõltuvuste R f ( ) ja R f ( t ) graafikute alustel kujundada sõltuvuse f ( t ) graafik jahtumisel
Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4
parandatakse mõõdetud kõrguskasvusid ja parandus antakse võrdselt kõikidele kõrguskasvudele. Kui viga ei jagu võrdselt, siis parandatakse käigu alguses ja lõpus saadud kõrguskasvusid vähem kui käigu keskel saadud kõrguskasvusid. Sidepunktidele arvutatakse kõrgused kõrguskasvude meetodil ja vahepunktidele instrumendi horisondi meetodil. 6. Pikiprofiili koostamine Pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinda vertikaallõikes piki nivelleerimisjoont. See koostatakse kas millimeetripaberil või valgel paberil piketaaziraamatu ja nivelleerimisandmete põhjal. Pikiprofiil on dokumendiks, mille järgi toimub ehitise projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas. Reljeefi ilmekamaks kujutamiseks profiilil valitakse vertikaalmõõtkava 10 korda suurem kui horisontaalmõõtkava. Pikiprofiili koostamiseks tõmmatakse paberile joon, mille
annaabi.ee 
