ta trükimusta ja lasu jälgedesse jäänud tahma. Infrapunakiirgust kasutatakse dokumentide uurimisel (nt plekiga kaetud või määrdunud teksti korral). Mõnikord õnnestub selles kiirguses nähtavaks muuta ka põlenud dokumendi teksti. · UV-kiirguse tehisallikas on kvartslamp. UV-kiirgus kutsub esile paljude ainete helendumisi e. luminestsentsi. · Röntgenkiirgust kasutatakse mitmekümne millimeetrilise paksuse metalli skanneerimisel. 3. luminestsents analüüs seotud kiirtega o paljudel ainetel on omadus UV-kiirguses ja röntgenikiirte toimel helendada kiirata valgust. Sellist helendumist nimetatakse luminestsentsiks. Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents.
· - kiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Elektronide kiirused võivad olla väga suured , kuni 99 % valguse kiirusest vaakumis. Selletõttu on - kiirgus ka hea ioniseerija. Kaotanud põrgetel oma energia, jääb elektron mõne negatiivse iooni koosseisu või neutraliseerib mõne positiivse iooni laengu. - kiirgus levib õhus enne kadumist kuni 10 m, vees 1 cm, metallides mõni millimeeter. Siit on näha, et kiirguskaitseks on tarvis näiteks mõne millimeetrilise paksusega metalllehte. · - kiired on olemuselt väga väikese lainepikkusega ( 0, 01 nm) elektromagnetlained (nagu valguski), mis tekivad radioaktiivse lagunemise käigus. See kiirgus on väga suure läbitungimisvõimega, sest -kvantidel puudub elektrilaeng ja seepärast ei takista aineosakeste elektrilaengud -kvantide liikumist. Gamma kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra näiteks 15 cm mullakihi läbimisel. Õhus - kiirgus praktiliselt ei nõrgenegi
annaabi.ee 
