Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 TO: Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2 3)n = 3 4)n = 4 Lainete levimiskiiruste arvutamine:
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT: KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: seisulainete tekitamine keelel ja nende statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4..
Jälgige, et sellelt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Asetage mikroskoobi aluslauale klaasplaat. Teravustage niitristi (võrgu) kujutis okulaaris okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage klaasplaadile tükike millimeeterpaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeeterpaber ning asetage klaasplaadile uuritav lääts (kumerusega allapoole!) nii, et kokkupuutepunkt plaadiga jääks mikroskoobi vaatevälja. 6. Muutke klaasplaadi P asendit nii, et mikroskoobi vaateväli oleks ühtlaselt valgustatud. Newtoni rõngad peaksid nüüd näha olema. Kui ei ole, siis püüdke seda saavutada läätse või alusplaadi nihutamisega mikroskoobi laual. Korrigeerige pildi teravust. 7
Eesmiste rinnakuelektroodide juures aga lähevad sakid suuremaks, sest puudub südame tagaseina „vastasmängija“, mille vektor muidu maha lahutataks. Elektrokardiograafiga saadav pilt trükitakse tavaliselt EKG-ribale, milleks kasutatakse EKG- paberit. Südamesageduse esitamine EKG-paber on standardne. Tänu sellele saab erinevaid EKG-kõveraid võrrelda. 765 Joonis 51.5. EKG paber EKG-paberi omadused See on millimeeterpaber, millel on iga 75 mm järel märgistus – see vastab standardsel joonestuskiirusel kolmele sekundile. 25 mm vastab siis ühele sekundile, seega on 5 mm 0,20 sekundit ja 1 mm 0,04 sekundit. Nii saab EKG-kõvera hindamisel juba esimese pilguheitmisega südamesageduse kohta järeldusi teha. Nagu eelmises lõigus selgitatud, esineb südames erutuse tekkimisel ja selle levikul teatud hierarhia. Tavaolukorras saadab siinussõlm regulaarselt välja millivoltides mõõdetavaid elektrilisi
annaabi.ee 
