tsentraalosas, vabanev energia jõuab meieni valgusena. Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka)
vitamiin D), seega peab neid saama mitmekesise ja täisväärtusliku toiduga; Jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. Mineraalained Organismi funktsioneerimiseks asendamatud mikrotoitained, vajalikud väga väikestes kogustes; Vastavalt vajatavatele kogustele jaotatakse mako- ja mikromineraalideks; Makromineraale (näiteks kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, jt) vajab organism päevas milligrammidest grammideni, mikromineraale (näiteks raud, tsink, vask, räni, jt) reeglina mikrogrammidest milligrammideni. Seedesüsteemi omapära Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem. Iga 3-3,5 tunni tagant tõmbuvad kokku mao, sapipõie, kõhunäärme ja ka peensoole lihaskond. See kestab umbes 20-30 minutit. Sel ajal tekib tavaliselt näljatunne. Sel ajal süües on toidu omastamine kõige parem! Söögikordade vahe täiskasvanul võiks olla
termotuumareaktsioonides tsentraalosas. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused
termotuumareaktsioonides tsentraalosas. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused
annaabi.ee 
