nitraadi poolt. Aeroobsetes tingimustes formiaati püruvaadist ei teki, kuna vastav ensüüm Pfl (püruvaadi-formiaadi lüaas) ei tööta. Pfl kodeeriva geeni transkriptsiooni aktiveerib Fnr. Hapniku ja erinevate lämmastikühendite hulk määrab, milline energiagenereerimise süsteem käivitub: Aeroobne hingamine hapnikurõhk vähemalt 5 millibaari Anaeroobne hingamine toimub 1-5 millibaarise hapnikurõhu korral Kui hapnikurõhk jääb alla 1 millibaari, lülitub metabolism fermenteerimisele Sõltuvalt hapniku kontsentratsioonist on aeroobsel hingamisel aktiivne kas tsütokroom o või tsütokroom d oksüdaas: 1) kõrge hapniku kontsentratsioon aktiivne on hapniku suhtes madala afiinsusega tsütokroom o oksüdaas (kodeeritud geenide cyoABCDE poolt) 2) Madal hapniku kontsentratsioon aktiivne on hapniku suhtes kõrge afiinsusega tsütokroom d
Bakterites on metaboolse energia genereerimiseks 3 viisi. Metaboolse energia genereerimisel toimub elektronide astmeline ülekanne kas aeroobse hingamise, anaeroobse hingamise või käärimise e. fermenteerimise käigus. Kõige detailsemalt on hingamise ja fermenteerimise regulatsiooni uuritud bakteri E. coli puhul, kes on fakultatiivne anaeroob. Selleks, et E. coli's toimuks aeroobne hingamine, peab hapniku rõhk olema 5 millibaari; anaeroobne hingamine toimub 1-5 millibaarise hapnikurõhu korral ning kui see jääb alla 1 millibaari, lülitub metabolism fermenteerimisele. 1. Aeroobne hingamine (oksüdatiivne fosforüleerimine) on kõige efektiivsem energia genereerimise viis. Rakumembraanis töötab elektronide transpordi ahel (hingamisahel), kus terminaalseks elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik. Elektronide doonoriks on enamasti NADH. Elektronid
annaabi.ee 
