(-) (-) ? elus (taga), (all), - - - - - - - Ø (lõpust kaob -a (sama, mis ) (üle), - - - - - - (sama, mis ) või - ära)*4 (millestkist) - - - ? eluta (sama, mis ) (-) - - - - - - - - ? kuhu?
*Sakramente on katolikus 7, lutheri kirikus 2. Islam- *tuleb viis korda päevas palvetada *tuleb aastas kuu aega paastu pidada * vaestele tuleb annetada osa oma varast *kord elus parverännakul käima. Budism- õpetlus, kuidas elada, mitte usk. Jumalaks oli Buda, indis polpullaarne. Teooria oli see, et elu oli suur kannatus, kuna inimene tahab ju kogu aeg midagi, aga seda alati ei saa ju. Buda sõnum on, et ärge tahtke, lihtsam elada. Buda väidab, et ei pea millestkist loobuma, ei pea end näljutama, ärge pätusi palju tehke jne. Usuti taassündimisse.
" Ei saa ka mainimata jätta, et olen pidanud ka inimestes pettuma. On olnud olukordi, kus alles hiljem, pärast pikaajalist suhtlemist, hakkab inimese tõeline iseloom välja paistma. Mul oli kunagi sõber, kellega ma sain väga hästi läbi. Ma arvasin, et paremat sõpra mul vist enam olla ei saagi. Aja möödudes sain aru, et tegelikult on tal minust täiesti ükskõik. Ta muutus väga isekaks ja egoistlikuks. Tavaliselt rääkisime me kõigest, aga ajapikku ei rääkinud ta mulle enam millestkist. Minu jaoks sai otsustavaks see, kui ta mulle ühe asja kohta tõsiselt valetas. Ma olin väga pettunud ning ma ei tahtnud uskuda, et üks inimene niiviisi muutuda võib. Nüüdseks olen aru saanud, et ta mitte ei muutunud, vaid ta tegelik iseloom tuli välja. Praeguseks ei suhtle me enam üldse, kuid siiski mälestused olid ometigi toredad. Terve elu jooksul kohtame palju erinevaid inimesi. Ma arvan, et esmamulje on küll tähtis, aga paraku, ei tähenda see tegelikult mitte midagi
perekonnas,probleeme on palju ja nii igalühel.Kõigi elu ju näib pealtnäha ilus ja tore,kuid keegi iial ei tea mis seal seespool toimub.Aga mina siiski jään endale kindlaks arvamusega,et kui halvad ja head asjad on perekonnas tasakaalus siis see ongi just see mis teeb selle ühtekuuluvus tunde veelgi tugevamaks. Enamasti on ka nii,et kui midagi on juhtunud või hakkab juhtuma siis ema saab alati kohe aru.Kas see on siis tingitud ema instinktist või millestkist muust.Ei tea.Igaljuhul on pere-eesotsas ema , see,kes on mu kõrval ka siis kui kedagi teist ei ole.Kuid kes ma enda jaoks olen? Endale olen ma kaaslane ja oma otsuste vastuvõtja.Arvan,et peegeldus peeglis eristabki mind kõigerohkem teistest kuna vaadates peeglisse olen seal alati mina.Sest võimatu on näha enda peegelduses kedagi,kes ei ole "mina".Kahjuks näitab peegel küll ainult välimist mina aga kui oleks olemas peegel,mis näitaks minu siseelu, minu mõtteid,unistusi, kartuseid ja
Minu Võimalused Minu, kui tavalise teismelise elus on tegelikult tohutult palju erinevaid võimalusi, mida me tihtipeale avastada ei suuda. Meile küll teatatakse ja üritatake suunata meid, kuid alati me ei haara nendest võimalustest kinni. On olemas inimesi, kes on täiesti ükskõiksed ning ei huvitu millestkist. Kuid samas on inimesi, kes üritavad võtta vastu iga neile pakutava väljakutse. Tihtipeale inimesed jaotuvadki aktiivseteks ja passiivseteks inimesteks. Kindlasti kõik meist on kunagi mõelnud, et tulevikus tahaks olla jõukas ja tuntud inimene. Mõned inimesed tõesti püüdlevad selle poole kogu elu, kuid tulemusteta, teised aga teavad mida nad teevad ning seeläbi see ka neil õnnestubki. Et saada kunagi rikkaks inimeseks, tuleks minuarvates alustada juba noorelt, peaks looma
paadiga merele, kuid need aetakse piirivalve poolt kokku, targemad aga lähevad Jevdokia hoonesse ja istuvad maha lauldes püha laulu. Viimaks tuleb konstaabel tuppa, külainimesed viiakse kõik hoonest välja. Jevdokia juurde jäävad ainult tema inimesed. Ekke lahkub külast, ta sammub mööda maanteed, ta ei peatu enne kuni tuleb inspiratsion. Ühel päeval mööda ojakallast sammudes märkab ta tütarlast. Ta istub purdel , loeb raamatut, heidab pilgu Ekkele. Aga ekke ei tohi lasta end millestkist häirida ja ta kõnnib ükskõikselt purdest mööda. Edasi kõndides mõlgub ta meeles see tüdruk, kes istus purdel ja ta peab lihtsalt tagasi minema. Aga nüüd on tüdruk kadunud. Järgmisel hommikul ruttab ta purdele ja loodab, et tüdruk tuleb tagasi, aga kedagi ei saabu. Õhtul astub ta kodadesse ja pärib tüdruku kohta, aga mitte keegi ei oska öelda kes on see tüdruk keda Ekke neile kirjeldanud on. Eided naeravad
Jevdokia hoonesse ja istuvad maha lauldes püha laulu. Viimaks tuleb konstaabel tuppa, külainimesed viiakse kõik hoonest välja. Jevdokia juurde jäävad ainult tema inimesed. Ekke lahkub külast, ta sammub mööda maanteed, ta ei peatu enne kuni tuleb inspiratsion. Ühel päeval mööda ojakallast sammudes märkab ta tütarlast. Ta istub purdel , loeb raamatut, heidab pilgu Ekkele. Aga ekke ei tohi lasta end millestkist häirida ja ta kõnnib ükskõikselt purdest mööda. Edasi kõndides mõlgub ta meeles see tüdruk, kes istus purdel ja ta peab lihtsalt tagasi minema. Aga nüüd on tüdruk kadunud. Järgmisel hommikul ruttab ta purdele ja loodab, et tüdruk tuleb tagasi, aga kedagi ei saabu. Õhtul astub ta kodadesse ja pärib tüdruku kohta, aga mitte keegi ei oska öelda kes on see tüdruk keda Ekke neile kirjeldanud on. Eided