Surivoodil saab mees sellest isegi aru ning mõistab, kui tühi ning masendav tema elu tegelikult on olnud. Ka valu saab mõista erinevalt. Kelle jaoks see füüsiline, kelle jaoks vaimne ning mõne jaoks on see marerjaalne kahju. Iga inimene mõistab valu ja kaotusi oma seisusest olenevalt. Kõik inimesed on erinevad ning seetõttu on ka mõisted "ilu" ja "valu" nende jaoks erineva tähendusega. Ei saagi ju eeldada, et kõik 1,3 miljonti inimest Eestis smõtlevad ning tunnevad ühtviisi. See oleks absurd. Seega ei saa ka eeldada, et isa Goriot Balzaci samanimelises teoses rõõmu ning kurbust samade asjade üle tunneb, mille üle tema tütredki rõõmustavad või kurvastavad. Me võime liigitada inimesi pimedateks ja nägijateks selle alusel, kas nad näevad või ei. Kuid mina arvan, et pimedaks ja nägijaks saab inimesi liigitada ka selle alusel, kuidas nad ellu suhtuvad ning millisena elu näevad
massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus
annaabi.ee 
