Keemia ja elukeskkond Atmosfääri saastumine · Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardt tonni CO2. CO2 sisaldus on 20. sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille
miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Kokkuvõttes üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütuseid ja metallimaake. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetst looduskeskkonda tagasi. 3 ATMOSFÄÄRI SAASTUMINE Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes kakskümmend miljardt tonni CO2. CO2 on küll taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil, kuid kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfööri rohkem CO2, kui taimed jõuavad ära tarvitada. CO2 sisaldus atmosfääris on aasta-aastalt tõusnud. Mõnede
• Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3 lateralis – külgmine (lateraalne) – loendamatud ühendused 80 bilj (80 miljardt 80 109). neuroni vahel • võimaldab nautida korraga nii shokolaadi, muusikat kui filosoofilist vestlust longitudinalis - pikutine • bioloogiliselt pole inimene viimase 50 000 a. jooksul edasi arenenud (v.a.karvakasvu↓) – inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte)
annaabi.ee 
