Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. a 2. miljardiks kulus 132 a 3. miljardiks kulus 33 a 6 miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. a Rahvaarvu kasv kuude kaupa 07/01/08...................................6,706,992,932 08/01/08...................................6,713,766,305 09/01/08...................................6,720,539,678 10/01/08...................................6,727,094,555 11/01/08...................................6,733,867,928 12/01/08...................................6,740,422,806
· päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist · Päikesepinnalt kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis on tekkinud termotuumareaktsiooni käigus · Kuigi päikest peaks olema veel 5 miljardiks aastaks, siis elu maal ei saa nii kaua kesta, sest keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadini FILMI AEG :) · https://www.youtube.com/watch?v=HFT7ATLQQx8 · https://www.youtube.com/watch?time_continue=85&v=6tmbeLTHC_0 TÄNAN KUULAMAST
Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS. KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS AASTAKS, SIIS ELU MAAL EI SAA NII KAUA KESTA, SEST KESKMINE TEMP TÕUSEB 50-100 KRAADI.
Seega langeb tekkivale galaktikale kaugemalt, galaktikatevahelisest keskkonnast pidevalt gaasi juurde. Kuna kaugelt pärit gaasipilvel on pikk tee tulla, kestab see protsess tänapäevalgi.Pealelangev gaas võib galaktikas leiduvat gaasi olulisel määral kuumutada, see aga võib edasist tähtede teket aeglustada või isegi mõneks ajaks peatada. Nii ongi leitud galaktikaid, kus on kunagi ammu toimunud esimene tähetekkelaine, aga seejärel on täheteke mitmeks (5-7) miljardiks aastaks peatunud. Üks selline lõunapoolkera elanikele tuntud Suur Magalhaesi Pilv on isegi väga lähedal ( teda võib selgetel öödel palja silmaga näha, seda küll väikese udulaiguna). Galaktikate tekkes osalev aine on seega algusest peale koosnenud vahetpidamatult kuumenenud ja jahtunud aine segust. See pilt võib mõnelegi perenaisele tuttav näida, kavalamad road tahavad tihti keerukamat soojendamis-jahutamistööd. Kokkuvõte
vesinikupommidega hävitatud miljardite olendite vaimudest ehk teetanitest, mida tuleb endast välja puhastada. Mõneti sarnaselt budistidega usuvad saientoloogid, et inimene sünnib palju kordi uuesti ning pürib moraali tugevdamise ja negatiivsest energiast vabanemise kaudu igavesti õnne poole. Või siis ehk igavikust üsna veidi vähem: saientoloogide kirikusse astuja annab enne kõrgemat taset tõotuse jääda liikumisega miljardiks aastaks. Tasemeid on mitu – kuni viisteist. Üles aitavad jõuda treeningud ja saientoloogia aluste põhjalik tundmaõppimine, sellega tuleb organisatsiooni liikmetel lisaks “autentimisele” aktiivselt tegelda. Saientoloogidel puudub piibli või koraaniga sarnane üksainus raamat, nende õpetus tugineb umbes kolmele tuhandele tekstile. Nagu ühele religioonile kohane, leidub ka saientoloogidel oma “kuri”, kelle vastu võidelda. Isikustatud saatana
Päike sündis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Paljud teadlased arvavad, et Päike ja teised Päikesüsteemi osad moodustusid hiiglaslikust, pöörlevast tolmust ja gaasist koosnevast pilvest (tuntud kui Päikese udukogu). Kui udukogu pöörlemine muutus erinevate tegurite mõjul kiiremaks, moodustus sellest pöörlev ketas ning selle keskele kuum prototäht. Päikesel on piisavalt radioaktiivset materjali, et jääda peaaegu selliseks, nagu ta praegu on veel 5 miljardiks aastaks. Pärast seda hakkab ta paisuma, et moodustada punane hiid. Lõpuks purustab ta oma välimised kihid ja järele jäänud tuum kukub kokku, et moodustada valge kääbus. 10 Aja jooksul see tuhmistub, et minna oma viimasesse faasi musta kääbusena, kus ta muutub jahedaks. 4.2 Päikeseplekid ja -tsüklid Päikeseplekid on suhteliselt jahedad, tumedad laigud Päikese pinnal, mis on tihti ringisarnased
gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide avastamine seletas ära suure kiirgusvõime. Täht kuumeneb kokkutõmbumise käigus(täht tõmbub kokku kuna kaotab vaikselt energiat, kuna vesinik hakkab otsa saaama ja energiat jääb vähemaks.) Kõigepealt on täht punane, siis muutub valgeks ja jääb stabiilseks kümneks miljardiks aastaks ja asub peajadal. Kui vesiniku hulk tähes langeb veerandini, hakkab heledus kiirelt kasvama. Ühe tähe elulugu Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kosmoses on gaas hõre ja jahtudes see tõmbab vaikselt kokku. Mida tihedam on gaas seda kiiremini jahtub. Hakkavad tekkima gloobulid e väikesed kerakesed. Kokkutõmbumise käigus hakkab gaasikera keskosa soojenema. Tähe tekkimist ei näe kohe, kuna külm gaasipilv jääb ette
termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane omakorda massiga (kiirgusvõimsus on ligikaudu võrdeline massi kuubiga). Suured tähed kiirgavad suhteliselt rohkem, neil on ka pind kuumem ja nad kulutavad oma kütuse kiiremini. Päike jääb stabiilseks pinnatemperatuuril 5700 K ja heledusel 4,8 absoluutset tähesuurust (4 * 1023 kW) ligikaudu kümneks miljardiks aastaks. Tõsi küll, enamus sellest ajast on juba läbi. Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe keskmesse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma.
Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Pöörlemise käigus lendas osa gaasi ja tolmu eemale ja Päikese ümber moodustusid rõngad, mis sarnanesid Saturni rõngastega'' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Maa ja teised planeedid tekkisid siis, kui need rõngad moodustanud prahipuntrad tompudeks haakusid `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Päikesel on niipalju vesinikku, et tal jätkub seda kütust veel 5 miljardiks aastaks. Kui ta on kogu vesiniku ära kulutanud, hakkab ta samal viisil heeliumi ''põletama''. Selle tulemusena läheb tema sisemus veelgi kuumemaks ning tema atmosfäär hakkab paisuma. Päikesest saab suur punane hiidtäht `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Kui Päike muutub suureks punaseks hiiuks, kõrvetab tema kuumus Maa ja muudab elu meie mõttes võimatuks. Kuid heeliumi põletamine ei hoia päikest kuumama kaua. Kui
annaabi.ee 
