kättesaadavusel, kinnitab kommunikatsiooniteooriaga, sh mitteverbaalse kommunikatsiooniga tegelnud psühhiaater ja semiootik Jurgen Ruesch (Jurgen Ruesch, Gregory Bateson , 1951): "mõista" tähendab saada aru, et see, mida sina mõtled ja mida teine mõtleb, on erinevad ja – mis on siin eriti tähtis – saada aru, miks need on erinevad. Ehk Juri Lotmani (Lotman, 2000 (1969) ) sõnastatult: „Näiteks, kui ma olen (militantne) ateist, siis ma ei pruugi kristlasega kohe üldse mitte nõustuda, aga ma võin teda mõista. See, kes teist ei mõista, kaldub ikka arvama, et siin polegi midagi mõista, hävitada on vaja.“ Kunstikriitika ei toimi vaakumis, vaid vajab väljundit ajakirjanduses. Kui erialaste väljaannetega on Eestis seis hea (meil ilmub kolm kõrgetasemelist kunstikriitikale ja -teadusele pühendunud ajakirja), siis laiem pilt on paraku nukker. Kummaski üle-eestilises päevalehes ei tööta enam
Kuigi ta ei arvanud kunagi, et sotsiaalteadused saaksid imiteerida füüsikat, ta uskus, et need võivad olla samavõrd täpsed ja kindlad, kuigi mitte jäigad ,,nüanssides". Siiski ta võis öelda, et revolutsioon on paratamatu, kuid see ei pruugi aset leida Inglismaal või USAs; või et kapitalism on küll möödapääsmatu faas sotsiaalses arengus, kuid on võimalik, et Venemaa sotsialism võib välja kasvada otseselt külakogukondadest. Militantne ateism. Religioon on hetkeline leevendus. Nagu ka poliitilised reformid. Näilised järeleandmised (miinimumpalga tõus, pensionid, on vaid "näilised" leevendused). 104 2. Militantne ateism. Sest religioon on konservatiivne sotsiaalne jõud. Materialism aga revolutsiooniline, progressiivne. Religioon annab inimestele ettekujutletava rahulolu, see juhib
annaabi.ee 
