1949 sai NSVL oma tuumapommi. Täiustati kõiki massihävitusrelvi, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi. 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada lõhkeainet igasse maailma nurka. Kosmosesse saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan, Põhja- Korea. NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda. Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks kulutatud raha oleks võinud kasutada hoopis elujärje parandamiseks. 9. Saksamaad “külma sõja” ajal. Pärast teist maailmasõda jagunes Berliin okupatsioonitsoonideks. Lääne-Berliin oli
3. poliitilised põhjused. Saksamaa kui suure majanduskasvuga riik euroopas. Saksamaal enne 1871. a ühinemist sai hoo sisse masinaehitus ja suurtööstus. 1870ndaks aastaks oli saksamaa möödunud PRMst. Saksamaal tekkis uus optimism. 70ndatel jääb saksamaal elanike ostujõud küll väikseks, tööstuse ületootmine. Tekkis lühiajaline kriis. 1900ndaks aastaks jõudis saksamaa kogutoodangu poolest maailmas teisele kohale. Riik investeeris militaartehnikale. Saksamaa suutis tõsta ka oma toodangu kvaliteeti>>1880 made in germany kaubamärk. Saksamaa oli agraarriik kuni sajandi lõpuni. Indiaanlased aeti läänest välja. 1851. leiti ka austraalias kulda. Kogused, mis välja kaevati, olid suured. See stimleeris ka toomist. Raudtee ehitus algas SBs. 19. saj alguses hakati otsima lahendusi kaevandusprobleemidele. George Stephenson, kellest sai katseeksitusmeetodiga kuulus leiutaja, lahendas 1814 veduriprobleemi
annaabi.ee 
