Neid arendasid nii USA õhujõud kui ka britid ja sakslased. Hiljem on sama idee edasiarendamisel saadud moodsad suundraketid.Suureks uuenduseks droonide kasutamise vallas Teise maailmasõja ajal oli RCA televisioonikaamerate rakendamine ameeriklaste TDR-1pardal. Pilt oli aga kahjuks kehva kvaliteediga, nii et tuvastada sai ainult suuri sihtmärke, ning droonid leidsid kokkuvõttes piiratud kasutust vaid Vaikse ookeani rindel. Missioon Kuna enamikku UAV-sid kasutatakse siiani militaarotstarbel, on oluline kategoriseerida mehitamata õhusõidukeid nende abil läbiviidavate missioonide (missioonielementide) alusel. Droonide missioonid liigitatakse laias laastus 6 rühma: ● ISTAR (ingl Intelligence, Surveillance, Target Acquisition, Reconnaissance) ehk üldnimetusega luuretegevus, ● lahingutegevus, ● mitmeotstarbelised missioonid, ● vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega missioonid, ● radari- ja sidemissioonid ning
mingi heuristika Muud võrgud (modemside, DSL, kaabelvõrgud, raadiovõrgud, ...) : - wifi võrk võib olla nõrga signaaliga, aga ründaja võib kasutada tugevamat suundantenni ja saab isegi pika maa tagant võrgule ligi. Lahendusena nt varjestus (Faraday puur) ei ole hea lahendus - mobiilid ei tööta, aknad on ruumil ikkagi, sobib ainult eriotstarbeks. - Raadiovõrgud on sageli militaarotstarbel, nende mastide vahelist infot püütakse kinni; - DSL on vasktraadi peal, kiirus kuni 30-40Mbps, hakatud asendama fiibriga; kaabelvõrgud on need, millega teenusepakkujad edastavad telekanaleid ja muud seonduvat; - Modemi, DSL ja kaabelvõrgu pealtkuulamine on veidi kõrgem pilotaaz (eeldab rohkem teadmisi, oskuseid, vahendeid), aga siiski tehtav; - Kaugemad võrgud - ründaja võib ruutimisinfo abil suunata andmed oma
annaabi.ee 
