Basel II 26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse liikmesriigi regulatsioon oleks talle soodsam oma tegevuse korraldamiseks) 90ndade aastate lõpus toimunud rahvusvahelised finantskriisid (vajadus arvestada reaalset krediidi- ja operatsiooniriski) Basel II · senisest riskitundlikum kapitalinõuete arvutamise metoodika · panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus · turundusdistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded Jõustus 31.12.2006 Seni kehtis 1998.a valminud Basel I
rakuseina struktuur. Mikroobirakk sisaldab 70 % vett, 26 % makro m olekule ja 4 % väikesi m olekule ja ioone. Ainevahetus on väga kiire, tema pinna ja mahu suhe on oluliselt esi m es e kasuks. Se e v õi maldab mikroobidele parima kontakti toitainetega, mis o makorda kindlustab nende kiire ma paljune mise ja kasvu. Bakterirakk koosneb tsütoplas mast ja m e m braanist. Tsütoplas ma on pool vedel, tema ke e milisse koostisse kuulun nii orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (valgud, nukleotiidhapped, vesi, rasvad, mineraalid). Mikroobiraku tsütoplas mas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsamateks tsütoplas mas sisalduvateks organellideks on kohelda matult ribosoo mid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoo mide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks m RNA m olekul võib saada transleeritud mitmete ribosoo mide
annaabi.ee 
