2 perioodi: 1.aeg, kui Pärsia vägesid juhtis Dareios I (500- 486) 2.järgmiste valitsejate periood (Xerxes). Kreeklased sõdisidki põhiliselt kahe valitsejaga. Sõdade põhjus oli ülemvõim Egeuse merel. Dareios I aeg oli riigi tippaeg. Ta 5 võitis alati. Üritas oma võimu Väike-Aasia rannikule laiendada, kuid kiiresti tekkis sealsetest linnriikidest liit, mille juhiks sai Miletos, kellele omakorda andis abi Ateena. Tänu sellele suutsid nad peaaegu 10 aastat Kreekale vastu seista. 492 liideti see ala pärslastega. Miletose linn purustati ning inimesed müüdi orjadeks. Järgmiseks rünnakuobjektiks kuulutati Ateena. Esimene sõjarünnak (492) ebaõnnestus, kuna Kreeka laevastik hävis tormis. Teine katse tehti 490, maabuti Maratoni külas. Pärslased lõid oma laagri sinna üles. Ateena palus mitmetelt linnriikidelt abi, kuid nad jäeti üksi. Ateena
Kodamannos oli nõrk ja tahtejõuetu valitseja. 13 Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta
annaabi.ee 
