2 Lahtiseletatult mütoloogilisreligioossed maailmatõlgendused (nt lood jumalatest, mis jutustavad maailma ja selles leiduvate asjade tekkest ja püsimistest) asendusid aina rohkem filosoofilisteaduslike, ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus aga vähehaaval, nii et paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud veel märgatavad. Antiikfilosoofia algab eelsokraatikutega3 (umbes 650 500 eKr), kelle hulka kuuluvad mileetoslased (Thales, Anaximandros), pütogoorlased, eleaadid (Xenophanes, Parmenides) ja atomistid (Leukippos, Demokritos). Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese
ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat,
annaabi.ee 
