Kuidas suured ja intensiivsed metsatulekahjud võivad maastikku muuta ja kuidas seda ära hoida või taastada. Uuriti erinevaid riskitegureid ja milliste organisatsioonide koostööl saaks maastikke kaitsta. (Fischer, Vance-Borland, Jasny, Grimm, Charnley 2016) Viiendas artiklis „Research productivity and utilization in landscape architecture“ kasutatakse maastikku kui uurimisobjekti. Uurimistööde hoiakud ja käsitlemised maastiku kohta ja nende kastutamine arhitektuuris. (Milburn, Brown 2016) Kõik artiklid olid küllaltki erinevad ja omamoodi väljavaadetega. Autorid käsitlesid maastikku erinevalt ning ühiseid jooni artiklites oli vähe. Kuid kokku sai väge hea ülevaate maastiku kujutamisest teiste inimeste silmade läbi. Autorid toetusid enda valitud käsitlusele, sest see oli neile ja nende tegevusega seotud alale omane. Erinevatele erialadele on vaja erinevaid käsitlusi.
Allumine domineeriv Ei toeta: Kompetenstus Empiirilisi tulemusi · Lapsekeskne: enamasti parimad tulemused: · Akadeemilised näitajad (Huffman & Speer, 2000; Perry et al., 2007), käitumine (Perry et al., 2007), sotsiaalsed oskused (Sylva et al., 2006). · Lapsekesksetes (võrreldes õpetaja-kesksetega) klassides lapsed: hindavda enda võimeid, oskusi ja teadmisi paremaks (Perry et al., 2007; Stipek, Feiler, Daniels, & Milburn, 1995), edu ootused kõrgemad, nad võtavad vastu väljakutseid (Stipek et al., 1995) · Madalam stressi tase (Burts et al., 1992), ärevus (Burts et al., 1992), positiivne kliima, head suhted kaaslastega (Guay, Boggiano, & Vallerand, 2001; Guthrie, Wigfield, & von Secker, 2000). · Laps-domineeriv:uurimusi vähem, aga leitud negatiivseid väljundeid · Tuleused sõltuvad ka klassi algsest võimete ja motivatsiooni tasemest
annaabi.ee 
