tsüanobakterid) Kemosünteesivad bakterid (vesinikbakterid, metanogeensed bakterid 2) Heterotroofsus ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud orgaanilisi aineid valmiskujul (vitamiine, asendamatuid amino- ja rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid Klorofüllita taimed 3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased Ruumiline mikrotroofsus. Nt. putuktoidulised taimed Inimese heterotroofne ainevahetus Toidu seedimine ja toitainete imendumine: o Suu õõs Seal toimub toidu peenestamine, segamine süljega ja neelamiseks vajalike toidupalade formeerimine. Suuõõnes algab tärklise seedumine ja seda
salastatud, levikupaikade ümber on puhvertsoonid, kus on reeglina inimtegevus keelatud. Lendorav, euroopa naarits, ebapärlikarp, madukotkas, väike-konnakotkas. Pisi-lina, kollane käoking. Limatünnik. VII. AINEVAHETUS Kõik organismid on avatud süsteemid, mis tähendab, et vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. Ainevahetustüübilt jagunevad organismid kolme rühma: autotroofsus; heterotroofsus ja miksotroofsus. I. autotroofsus. Ainevahetustüüp, kus kehaomased orgaanilised yhendid sünteesitakse lihtsatest mineraalühenditest tavaliselt kehavälise energiaallika baasil. Nt: klorofülliga tiamed, osa baktereid (foto- ja kemosünteesivad bakterid ja osa protiste (vetikad)). II. heterotroofsus. Ainevahetustüüp, mille puhul teatud orgaanilisi ühendeid (asendamatuid amino ja rasvhappeid, vitamiine) vajab organism valmis kujul, kuid ülejäänuid sünteesib ise lähteainetest.