Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikrotuubulitena" - 5 õppematerjali

Närvikude
23
ppt

Närvikude

osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks.

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
Rakubioloogia
19
doc

Rakubioloogia

· Ripsmed ­ 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; · Tsentrioolid ­ raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: · koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. · põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 1 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes.

Bioloogia → Bioloogia
134 allalaadimist
RAKUBIOLOOGIA
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

pekslev). Ripsmed ­ 1. Põhiliselt on raku keskkonna muutmine (nt kingloom, kes tekitab veevoolu ripsmete abil); 2. Hingamisteede ripsepiteel; 3. Osad ripsmed võivad olla ka retseptoriteks; Tsentrioolid ­ raku struktuurid, mis osalevad mitoosis kui kääviniidistiku organisaatorid. Kokkuvõte: koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. põhiliselt esinevad nad mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. 1.9. Plastiidid 14 Rakubioloogia Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes.

Bioloogia → Rakubioloogia
5 allalaadimist
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku

Bioloogia → Geneetika
39 allalaadimist
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad tsütoskeleti komponendid mikrofilamentidena ja mikrotuubulitena. Defektid raku tsütoskeletis on jällegi seotud geneetiliste haigustega. Näiteks Duchenne'i lihaseline düstroofia on põhjustatud mutatsioonidest geenis, mis kodeerib raku tsütoskeletis osalevat valku düstrofiin. Lühiülevaade kromosoomidest Rakkude jagunemisel on oluline, et geneetiline materjal jaotuks võrdselt mõlemasse tütarrakku. Geneetiline materjal on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Prokarüootse raku

Bioloogia → Geneetika
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun