Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikrotoomi" - 5 õppematerjali

Raku ehitus ja talitlus
2
doc

Raku ehitus ja talitlus

rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid on arenenud alates 15.sajandist. Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil lõigatakse uuritavast esemest õhukesed lõigud.Radioaktiivsete isotoopide mõjul uuritakse rakus toimuvaid keemilisi protsesse. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning see avastati 17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Mikroskoop
7
doc

Mikroskoop

2 Veetustamine ­ tehakse materjali ülekanne erineva alkoholi siseldusega lahusesse. Värvimine- saab teha looduslikke, sünteetiliste värvidega, kui ka olmevärvidega nagu tuss või tint. Aluselise reaktsiooni värvid värvivad tuuma, happelise reaktsiooniga, aga tsütoplasma. Et organism mingi kindel piirkond oleks mikroskoobis selgelt nähtav, peab preparaat olema üherakukihilise paksusega. Selle valmistamine on mõeldamatu mikrotoomi abita. Uuritav object sisendatakse parafiini või hästi töödeldavasse sünteetilisse materjali. Seejäral lõigatakse sellest mikrotoomiga õhukesed lõigud. Elektronmikroskoobi leiutasid Max Knoll ja Ernst Ruska. Elektronmikroskoobi leiutamine 1931. aastal avas uue etapi tsütoloogia arengus. Paljude made teadlaste elektronmikroskoopiliste uuringute tulemusena on viimase poolsajandi vältel avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused
8
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani. 13. Freeze-fracture mikroskoopia, FRAP (Fluorescence recovery after photobleaching), Patch clamp, transfektsiooni viisid. Freeze-fracture mikroskoopia ­ värske koe- või rakuproov sügavkülmutatakse, seejärel murtakse (kasutades näiteks mikrotoomi) (seda vedela lämmastiku temperatuuril). Külmast murdepinnast tehakse siis metallvorm (kuld või plaatium), mida siis hiljem uuritakse (vms). FRAP tehnikat kasutatakse uurimaks membraani difusiooni ja valgusiduvust. Patch clamp tehnika lubab uurida ioonkanalite tööd. Transfektsioon on protsess, mille käigus viiakse võõr-DNA eukarüootsesse rakku. Keemilise transfektsiooni meetodi korral

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
241 allalaadimist
Raku ehitus ja talitus konspekt
14
docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

* Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi ­ kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad).

Bioloogia → Bioloogia
49 allalaadimist
Rakubioloogia II
94
docx

Rakubioloogia II

microscopy, SIM), lahutusvõime 100 nm. 5. Aatomijõu mikroskoopia. Inimese silma, valgusmikroskoobi ja elektronmikroskoobi lahutusvõime erinevused. Inimese silm- 1cm-0,5mm Valgusmikroskoop- 1,2 mm-50nm (kuni viiruse ribosoom) Elektron- 1,2mm-0,1nm (kuni aatom) Valgusmikroskoobi põhilised koostisosad. Halogeen lamo,kondensor lääts, objektiivi lääts, peegeldav prisma, okulaarid Faaskontrastmikroskoobi töö põhimõte. Valguslaine faas muutub kui valgus läbib elusa raku Mikrotoomi töö põhimõte. Fluorestsentsmikroskoobi töö põhimõte. Fluorestseeruvate värvide ergastus ja emissiooni lainepikkuste erinevus. Elavhõbeda lamp ergastab kiirguse Ergastuse lainepikkus on alati kõrgem kui emissiooni lainepikkus Tsütoloogias kasutatavad värvid hematoksüliin, eosiin ja trüpaansinine. Fluorestseeruvad värvid propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid. Hematoksüliin(happeline piirkond DNA, RNA), eosiin (aluseline- tsütoplasma),

Bioloogia → Rakubioloogia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun