Selleks sobivad müeloomid, mis ise ei suuda antikeha sünteesida. Kuidas välja valida, et ellu jääks ainult hübriidsed rakud, hübridoomid-müeloom, b-lümfotsüüt. Neid kasvatatakse selektiivsöötmel ja nii saab rakke välja valida. Neil peavad olema ühesugused MHC molekulid, need saadakse puhaste katseloomade liinide kasutamisel. Selleks, et B-lümfotsüüte oleks piisavalt, immuniseeritakse katseloomi. B-lümfotsüüte mõjutatakse mitmete antigeenidega ja siis tekib plasma rakk. Mikrotiiterplaadile külvatakse üks rakk (ideaalis) ning siis sünteesib ja sekreteerib ta lahusesse antikehi. Kõige rohkem sünteesitakse beeta-gonadotropiini vastast antikeha, seda kasutatakse raseduse tuvastamisel. Antikehale seontakse külge paramagnetilise osakese abil mingi toksiini ahel. See süstitakse organismi, anikeha liigub kindla märklauani, mis asub näiteks vähkkasvajas. Seejärel kui antikeha on seodnunud, rakendatakse tugevat magnetvälja ning seejärel see rakk sureb.
Lümfotsüüdi rakud segatakse müeloomi rakkudega, millele on omane piiramatu jagunemiste arv. Juhuslikult kõrvuti sattunud müeloomi ja lümfotsüüdi rakud ühendavad oma membraanid, tekib hübriidrakk. Segusse jäävad müeloomi rakud, lümfotsüüdid ja hübriidid. Segu kultiveeritakse. Teatud ainetega (HAT) blokeeritakse müeloomirakkude metaboolsed rajad, samuti hukkuvad diferentseerunud lümfotsüüdid. Allesjäänud rakud jagatakse mikrotiiterplaadile nii, et ühte auku satub 1 rakk. Edasi selekteeritakse antigeenile vastavad antikehi toottvad hübriidrakud, neid paljundatakse rakukultuuri keskkonnas. Nii saab selekteerida enim kloone tootvaid hübriidrakke, spetsiaalse epitoobiga rakke, kõrge afiinsusega antikehi tootvaid rakke, saab välistada ristreaktsioonid. NB sel juhul pärinevad saadud antikehad kõik ühest eellasrakust, st ühes mikrotiiterplaadi augus olevast hübriidrakust.
annaabi.ee 
