ummikseisu ja Nõukogude Liit ei suutnud konkureerida demokraatlike riikidega. NSV Liidus saadi aru, et riiki pole võimalik vanaviisi edasi juhtida ja alustati perestroikat, mille peaeesmärgiks oligi majandusliku olukorra parandamine. Alustatud reformid polnud aga piisavalt edukad, ning sotsialismileer varises lõpuks ikkagi kokku. Kuid kas perestroikat võib käsitleda sotsialismileeri lagunemise peamise põhjusena? Perestroikal saab eristada nii makro- kui ka mikrotasandit, millest viimane saigi kogu sotsialismileeri jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni. Tõsiseks veaks võib pidada ka seda, et mõjutatuna perestroikast loobuti Nõukogude Liidus Breznevi doktriinist
Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas
kooperatsiooni- ja orienteeritud ettevõttevahelistele prob- kontsentrat- leemidele, ettevõtete gruppidele ja sioonivormid nende üksikprobleemidele Makrotasand Kaubandus ja Üldmajanduslik käsitlus, mis on kaubanduspoliitika suunatud tegevusala probleemidele, ettevõtteülestele probleemidele Enamasti on eristatud vaid makro- ja mikrotasandit, mis omavahelisele seotusele vaatamata on teineteisest küllalt erinevad. Kaubandusettevõte esindab mikrotasandit ja moodustab loogilise osa meso- ja makrotasandist. Mikrokäsitlus on seotud ettevõtte majandusõpetusega. Rahvamajandusõpetusest saab ta oma käsutusse mõisted ja teooriad, kuna ettevõte on rahvamajanduse komponent. Ettevõttemajanduslik lähenemisviis on käsitlusviis, mille puhul mistahes majanduslikku nähtust vaadeldakse ettevõtte seisukohalt. Mikro-
annaabi.ee 
