Millised on sidemed nende vahel, mida annavad ühiskonna osad ühiskonna säilitamiseks. Teooria väidavab kui tervikgrupp nt perekonnasüsteem tahab säilida, siis iga tema alaosa peab täitma oma funktsioone. III. Võimuvõitlus on normaalne. Stabiilsus on olukord mis vajab muutmist. IV. Uuritakse konfliktide kontrollimise tehnikaid, ebavõdrusust vanemate ja laste vahel, naise ja mehe vahel, kuidas see mõjutab intiimelu V. MIKROSOTSIOLOOGILISED TEOORIAD:NEED VAALTEVAD INIMKÄITUMISE IGAPÄEVASEID AKTE EESMÄRGIGA TEHA NENDE PÕHJAL ÜLDISTUSI, SUUREMATE STRUKTUURIDE KOHTA.Ka neid teooriaid on palju, kuid ühiseks jooneks on seee, et nad lähtuvad inimestevahelisest interaktsioonist e vastasmõjust. VI. Näide: Dramaturgiline lähenenemine.Inimestevahelist vastasmõju vaadeldakse kui lühikesi teatrietendusi, kus inimesed otsivad ennast, püüavad
enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest. Laiemas môistes vaadeldakse sporti kui kultuuri ühte osa ja kui iseseisvat kultuurinähtust. Spordisotsioloogia eesmärgiks on uurida spordi tegevusvaldkonda seoses selle sisemise struktuuriga ja positsiooniga ühiskonnas (väline struktuur). Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi organisatsiooniline struktuur). Heinemann (1990) eraldab spordisotsioloogias 3 valdkonda: 1. spordi ja spordiga tegelemise eeltingimused tegevuse teooriast lähtuvalt; 2. spordi ja spordigruppide sotsiaalne struktuur; 3. spordi ja ühiskonna vahelised seosed. 3
annaabi.ee 
