Toimub spetsiifiliste geenide amplifitseerimine (kordades paljundamine) ning see metoodi- ka võimaldab määrata ka proovis väga vähesel hulgal esinevaid baktereid. Meetodi puuduseks on see, et teda võivad inhibeerida söötmetes ja toidus esinevad kompo- nendid, nt ensüümid ja hemoglobiini laguproduktid. Kaubanduses on saadaval PCR-l baseeruvad analüüsisüsteemid (nt Du Pont Bax®, Taqman®, Probelia®). Lisauuringuteks vajalikud toimingud. 1. Mikroskoopimine. Valgusmikroskoopiat kasutatakse: · bakterite identifitseerimiseks, põhinedes nende morfoloogial ja värvusreakt- sioonil; · otseseks bakterite loendamiseks (eeldab tavaliselt >105 rakku/ml olemasolu). 2. Värvimise meetodid. Lihtsad meetodid (nt grammeetod) ei võimalda eristada surnud rakke elusatest. Seda probleemi on võimalik osaliselt vältida, kasutades otsest epifluorestsents-filtertehnikat (DEFT Direct Epifluorescent Filter Technique)
sööde teatud arvu bakterirakkudega ning jälgitakse bakterite arvukuse muutu teatud aja perioodil. Saadakse bakterite kasvukõver. Bakterite arvukust võib mõõta mitmel moel, kuid kõigil meetoditel on iseloomulikud puudused, mistõttu bakterite kasvukõver on tinglik. Meetod Kasutusala Kommentaarid Bakterite loetlemine Ei erista elusaid ja surnuid Mikroskoopimine toiduainetes ja rakke vaktsiinides Bakterite loetlemine Elusrakkude mitmesugustest Tundlik söötmekomponentidele loetlemine (kolooniate proovidest (toiduained, ja kasvatamistingimustele (1 kaudu) keskkonnaproovid, rakk ei võrdu alati 1 kolooniaga) laborikultuurid jne)